klubimakkara

angelis läheb olemine aina jubedamaks. reede öösel saabusime privest sinna. esiteks jala all krigisesid ainult klaasikillud ... ja teadagi miks! nii kui ma oma rummikoola maha panin, et perset sheikida, kimas mingi af mööda ja virutas selle jalaga maha! värdjas rsk. teiseks mingi laiaõlgne pintsakuga eit krabas mul ja sõbrantsil vrõnn! persest kinni. mõlemal nagu. me ütsime et õu, jäta rahule, moor. see sai aga aint hoogu juurde. lõpuks teatasime talle, et oleme paar - seepeale tuli vastuseks, et: "öelge kui tahate, et ma teid enam ei ahistaks." andsime siivsalt eada, et poleks nagu vaja jah. aga ohsa! seda enam kiima tshik läks. lõpuks taandusime üles kohvikusse. õujee!